Hobuste maohaavandid – põhjalik ülevaade

Maohaavandid on hobustel väga levinud probleem, mis võib mõjutada nii sporthobuseid, harrastushobuseid kui ka varssu. Sageli jäävad need märkamata, sest sümptomid võivad olla üsna ebamäärased.

Mis on maohaavandid?

Hobuste maohaavandeid nimetatakse üldnimetusega EGUS (Equine Gastric Ulcer Syndrome). Neid on kahte tüüpi:

• ESGD – ülemise maoosa haavandid
• EGGD – alumise maoosa haavandid

Need erinevad nii tekkepõhjuste kui ka ravi poolest.

Miks hobustel tekivad maohaavandid?

Hobuse organism toodab maohapet pidevalt – isegi siis, kui ta ei söö. See tähendab, et loomulikult peaks hobune sööma väikestes kogustes pidevalt (nagu karjamaal).

Probleem tekib siis, kui see tasakaal on häiritud.

Peamised riskitegurid:

• pikad söötmispausid
• vähene koresööt (hein)
• kõrge tärklisesisaldusega sööt
• intensiivne treening
• stress (transport, keskkonnamuutus)
• piiratud kontakt teiste hobustega
• ebapiisav vee kättesaadavus

? Ülemise maoosa haavandid tekivad sageli siis, kui maohape “pritsib” kaitsmata limaskestale.
? Alumise maoosa haavandid on seotud pigem mao loomuliku kaitsekihi häirega.

Kui levinud see probleem on?

Maohaavandid on eriti sagedased sporthobustel:

• kuni 80–100% võistlushobustest
• 66–93% kestvushobustest hooaja ajal
• ka rahulikumates tingimustes hobustel esineb neid märkimisväärselt

See tähendab, et tegemist ei ole harvaesineva probleemiga, vaid pigem väga levinud seisundiga.

Millised on sümptomid?

Maohaavandite tunnused on sageli kerged ja mittespetsiifilised:

• muutused käitumises (nt “sadulavöö suhtes tundlik”, pahur)
• aeglasem või vähenenud söömine
• koolikud
• loidus
• kehv sooritus
• kehv kehakonditsioon

Paljudel hobustel ei pruugi sümptomeid üldse olla, isegi kui haavandid on olemas.

Kuidas maohaavandeid diagnoositakse?

Ainus kindel diagnoosimeetod on gastroskoopia – uuring, kus kaameraga vaadatakse hobuse makku.

• veterinaar hindab haavandite asukohta ja raskusastet
• selle põhjal määratakse ravi

Kuidas maohaavandid mõjutavad hobust?

Maohaavandid on valulikud ja mõjutavad otseselt hobuse sooritusvõimet:

• lühem samm
• vastumeelsus koondusele või liikumisele
• hüpetel tõrkumine
• kiirem väsimine

Lisaks halvendavad need hobuse üldist heaolu.

Kuidas maohaavandeid ennetada?

? Paku piisavalt koresööta

• närimine suurendab sülje tootmist
• sülg neutraliseerib maohapet
• kiuline mass maos vähendab happe pritsimist

Kui palju koresööta vajab hobune?

Hobune peaks saama koresööta vähemalt 1,5 kg 100 kg kehakaalu kohta päevas, kuid ideaalne kogus on 1,5–2 kg / 100 kg. Sporthobustel võib vajadus ulatuda kuni 2,5 kg / 100 kg, kuna suurem treeningkoormus suurendab maohappe tootmist.

Näiteks 500 kg hobune vajab umbes 7,5–10 kg heina päevas, sporthobune kuni 12,5 kg.

? Piisav koresööda kogus aitab:

• suurendada sülje tootmist
• neutraliseerida maohapet
• kaitsta mao limaskesta

Alla soovitusliku koguse söötmine suurendab maohaavandite ja seedeprobleemide riski. Samuti muutub koresööda koguse vajadus sellest kas hobune on boksipidamisel või vabapidamisel/ kas söödaks on silo või hein jne.

? Väldi pikki söötmispause

Hobuse magu ei ole loodud “tühjaks olemiseks”.

? Anna enne trenni heina/chaffi vms

Väike kogus heina (~30 min enne trenni) aitab kaitsta magu.

?? Piira tärkliserikast sööta

• vähenda teravilja osakaalu
• eelista kiudainerikast sööta

? Vähenda stressi

• transport, keskkonnamuutus ja isolatsioon suurendavad riski

? Tagage pidev vee kättesaadavus

Kokkuvõte

Maohaavandid on hobustel väga levinud, kuid sageli varjatud probleem. Need tekivad peamiselt vale söötmise, stressi ja treeningu koosmõjul.

? Kõige olulisem ennetus on:

• pidev ligipääs koresöödale
• tasakaalustatud söötmine
• stressi vähendamine

Tõlgitud Equine America blogist: https://www.equine-america.com/blogs/news/equine-gastric-ulcers-an-in-depth-look

References:

Ahmadnejad, A., Jalilzadeh-Amin, G., Sykes, B.W. (2022) Prophylactic effects of

Glycyrrhiza glabra root extract on phenylbutazone-induced Equine Glandular Gastric

Disease (EGGD). Journal of Equine Veterinary Science, 118

Balogh, L. et al. (2008) Absorption, Uptake and Tissue Affinity of High-Molecular-Weight

Hyaluronan after Oral Administration in Rats and Dogs. J. Agric. Food Chem. 56, 10582-

10593

Binda, S. et al. (2020) Criteria to Qualify Microorganisms as “Probiotic” in Foods and

Dietary Supplements. Frontiers in Microbiology. Volume 11, Article 1662.

Chen, J. and Seviour, R. (2007) Medicinal importance of fungal beta-(1-3), (1-6)-

glucans. Mycological Research, Volume 111, Issue 6, p 635-652

Ferruci, F., Zucca, E., Croci, C., Di Fabio, V., Ferro, E. (2003) Treatment of gastric

ulceration in 10 standardbred racehorses with a pectin-lecithin complex. Vet Record.

Jang, H-Y. et al. (2023) TBG-136, a Schizophyllum commune-derived beta-glucan

benefits gut microbiota and intestinal health: a randomized, double-blind, and placebocontrolled clinical trial.

Leng, J. et al. (2024) Early-life gut bacterial community structure predicts disease risk and athletic performance in horses bred for racing. Nature, 14: 17124. https://doi.org/10.1038/s41598-024-64657-6

Oliveira, C.A.F., Vetvicka, V. and Zanuzzo, F. S. (2019) Beta-Glucan Successfully

Stimualted the Immune System in Different Jawed Vertebrate Species. Comparative

Immunology, Microbiology and Infectious Diseases. Volume 62, p1-6

Pagan, Petroski-Rose, Mann and Hauss (2020) Omeprazole Reduces Calcium

Digestibility in Thoroughbred Horses. Journal of Equine Veterinary Science 86, 102851

Picetti TS, Soveral LF, Miotto R, Erpen LMS, Kreutz Y, Guizzo JA, Frandoloso R, Kreutz LC

(2021) Orally administered ?-glucan improves the hemolytic activity of the complement

system in horses, Veterinary World, 14(4): 835-840.

www.doi.org/10.14202/vetworld.2021.835-840

Slovis, N. (2017) Polysaccharide treatment Reduces Gastric Ulceration in Active

Horses. Journal of Equine Veterinary Science 50, 116-120.

Sykes, B. W., Hewetson, M., Hepburn, R.J., Lutherson, N., and Tamzali, Y. (2015) ECEIM

Consensus Statement – Equine Gastric Ulcer Syndrome in Adult Horses. 29, 1288-1299.

Venner, M., Lauffs, S. and Deegen, E. (1999) Treatment of gastric lesions in horses with

pectin-lecithin complex. Equine Veterinary Journal Supplement 29, 91-96

Vokes et al. (2023) Equine Gastric Ulcer Syndrome: An Update on Current Knowledge. Animals, 13, 1261.